Nii see on nüüdisajal päris laialdaselt tuntud agaavisiirupina, vaatame mida see taime endast kõneleb!

Agaav on saanud oma nime vanakreeka mütoloogia tegelaskuju
Agaue järgi, kes tappis purjuspäi oma poja Pentheuse ja hiljem häbi pärast ka enese.

Agaavid (Agave) on lihakate lehtedega taimede perekond amarülliliste sugukonnast, esindatud umbes 300 liigiga troopilises ja subtroopilises Ameerikas sademetevaestel aladel. Kultuurtaimedena on tuntud umbes 50 liiki. Vanakreekakeelne sõna agaue (Áγαύη) tähendab „väga kuulus”. Agaavide lihakad jäigad ogatippudega lehed moodustavad tiheda lehekodariku, mille läbimõõt ulatub suurekasvuliste liikide puhul mitme meetrini.

Selline korpulentne toiteaineterikas lehekodarik on vajalik selleks, et mõne kuuga kasvatada pea 10meetrine mitut tuhandet õit kandev õisik. Looduses paljuneb agaav peamiselt seemnete, aga ka juurevõsude abil. Agaav õitseb ainult ühe korra, pärast seda taim sureb. Sellest hoolimata
võib taime eluiga ulatuda mitmekümne aastani, sest sageli hakkavad agaavid õitsema alles 10–30aastasena. Agaavi kodumaal Mehhikos võtab see aega 15–25 aastat, jahedamas kliimas kuni 50 aastat. Ühel heal päeval kasvab tema lehekodariku keskelt hirmsa kiirusega välja kuni 12 m kõrgune korraliku puutüve jämedune vars, mille harude otsa ilmuvad õisikud.

Toas agaav ei õitse, kuid seda võib juhtuda talveais kasvatatava ja ka igal suvel väljaviidava oma eluea saavutanud agaaviga. Agaavid on väga levinud dekoratiivtaimedena haljastuses ja toataimedena.

Esimest korda toodi agaav Euroopasse 1561. aastal. Nende populaarsus ilutaimedena sai alguse 19. sajandil. Välitingimustes kasvatatakse neid Vahemeremaades ja Musta mere kaldal. Suurte mõõtmete tõttu ei saa kõiki agaave toas kasvatada. Kõige rohkem kasvatatakse ameerika agaavi
(Agave americana), mis on ka Ameerikas kõige levinum liik. Kokkupuude agaavimahlaga põhjustab naha punetust ja ville, mis püsivad üks-kaks nädalat. Kipitus võib esineda veel aasta otsa, isegi kui kokkupuutekohas enam midagi näha pole. Kuivanud taimeosi võib seevastu käsitseda paljaste kätega.

Agaaviokka torge võib põhjustada veritsust. Kui torge on sügav, siis võib torkekohas ja sellest kuni 6–7 cm kaugusel nahk veel paar-kolm nädalat sinakas olla.

Sisaliagaavide lehtedest (A. sisalana) valmistatakse väärtuslikku sisalkiudu ja seda viljeletakse kuiväärtuslikku kiutaime.

Agaavi lehe mahl sisaldab kuni 15% suhkrut. Mehhikos viljeletakse agaave kui rahvusliku alkohoolse joogi pulke ehk agaavi õlle (pulque) valmistamiseks.

Tegemist on madala alkoholisisaldusega joogiga, mida valmistasid juba pärismaalastest indiaanlased. Mehhiko vallutanud hispaanlastele meeldisid aga kangemad joogid ja nii püüdsid nad pulket destilleerida saades nii kangema alkohoolse joogi mezcal’i. 18. sajandi alguses levis
väikeses Tequila külas valmistatud omapärase ja igati kvaliteetse mezcal’i kuulsus Euroopasse, kus teda hakatigi nimetama tequila’ks. Kuna Tequila linnakese (oma nime on nii linn kui ka jook saanud tequili suguharult, kes asustas neid paiku enne asteekide vallutusi) ümber kasvas peamiselt sinine agaav (A. tequila Weber), siis kujunes temast peamine tequila valmistamiseks
sobilik agaavi liik, mille kasvuareaal on tänaseks seadusega määratletud. Samas on kõik tequila’d mezcal’id, kuid kõik mezcal’id ei ole veel tequila’d, nagu iga konjak on brändi, kuid iga brändi pole veel konjak.

Tequila originaalpudel märgistatakse vastavalt Mehhiko seadusele vastava märgistusega NOM 1102-I.

Temperatuur ja niiskus

Taluvad väga madalat temperatuuri (lühiajaliselt kuni 0 kraadi), kui neid hoitakse kuivas. Talvel on soovitav hoida jahedamas, suvel võib viia õue harjutades taime eelnevalt päikesega.

Valgus

Aasta läbi hoida võimalikult valges kohas, st lõunapoolsetes ruumides. Vastasel korral võib taim välja venida.

Kastmine

Kasvuperioodil hoida muld regulaarselt niiskena lastes vaid aeg-ajalt mullapallil läbi kuivada. Talvel kasta vaid niipalju, et taim ära ei kuivaks (2-3 nädala tagant). Läbivettimist ei talu.

Väetamine

Agaavi ei ole vaja väetada. Kevadest sügiseni võib väetada kord kuus vähese lämmastikusisaldusega väetisega.

Õitsemine

Agaav õitseb ühe korra, pärast mida taim sureb.

Ümberistutamine

Nooremaid taimi võib istutada 2-4 aasta tagant, vanemaid harvemini. Istutamisel võib kasutada kaktusemulda ja soovitatavalt teha seda kevadel.

Paljundamine

Taime külge kasvab juurevõsu (paljuneb vegetatiivselt). Samuti on võimalik paljundada seemnetega.

Muu

• Sinise agaavi mahlast valmistatakse tequila’t.
• Mahl ärritab nahka kokkupuutel ja võib põhjustada isegi nahavähki. Vältimaks vigastusi kodustes tingimustes, on soovitav terav tipuots ära lõigata

Kellel tekkis huvi, siis soovin aga julget pealehakkamist teile!