Midagi põnevat, siis kohvi sõpradele, vaatame mida see puu enda kohta kõneleb.
Tuppa on sobilik soetada araabia kohvipuu, mis on oma suuruselt ning nõudlikkuselt toatingimusteks kasvatamiseks igati sobiv
ja isetolmlev.
Toataimena hakati kohvipuud esmalt kasvatama Amsterdami botaanikaaias 1714. aastal, kust levis kiiresti Euroopa kõrgklassi talveaedadesse.Nii leitigi, et kõige sobilikum on tubastes tingimustes kasvatada araabia kohvipuud.
Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, millest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Araabia kohvipuu on pärit Etioopiast ja Jeemenist.
Toas kasvades ta küll vilju ei kanna või teeb seda väga harva, kuid huvitav ja dekoratiivne taim on ta nendetagi. Araabia kohvipuu on õitsev taim ka Eesti tingimustes. Tal on tugevalt lõhnavad väiksed valged õied. Araabia kohvipuu on vanim kohvipuu liik, teda kasvatatakse juba rohkem kui tuhat aastat. Taime kasutatakse peamiselt kohvitööstuses.
Suvel tuleb kohvipuud kasta tihti, talvel harvem. Muld peaks aga olema pidevalt niiske. Väetada tuleks taime kasvuperioodil kord kuus. Taim vajab kasvamiseks poolvarjulist kohta. Temperatuur ei tohiks langeda alla 18 °C.
Paljundada seemnetega, mis on ise lõunamaalt kaasa toodud, aga vahel müügil ka meie suuremates seemnepoodides. Külv teha maikuus, seemned idandada kaetuna 1,5–2 cm paksuselt niiske turba-liivaseguga enam-vähem püsivas, kuid mitte madalamal kui 20 °C juures. Tõusmed
ilmuvad umbes kuu aja möödudes. Kui on tekkinud kaks pärislehte, istutada taimed väiksematesse 7–8 cm läbimõõduga pottidesse, mis on täidetud lehemulla, kõdusõnniku, turba- ja liivaseguga vahekorras 1 : 1 : 1 : 0,5. Suvel vajavad kohvipuu taimed hästi päikesepaistelist 22– 25 °C kasvukohta ning korralikku kastmist, talvel valguserikast 16–18 °C kohta ja mõõdukat kastmist. Kastmisvee temperatuur peab olema sama mis mullalgi. Liiga kõrge, üle 30 °C temperatuur võib kohvipuule hukatuslikuks osutuda.
Esimesel kahel-kolmel aastal tuleb noori taimi igal aastal uude veidi suuremasse potti ümber istutada, hiljem aga kord iga kahe aasta tagant. Ümberistutamisel ei tohi kohvipuu juurekaelale jätta mulda.
Substraat olgu kerge happeline (pH 4,5–5,5) lehemulla, savi, liiva ja turba segu. Liiva ja turvast võtta võrdsetes kogustes. Aktiivsel kasvuperioodil väetada üks kord iga kahe nädala tagant täisväetisega (2 g liitrile kastmisveele) ja anda ka verejahu. Lämmastikupuudusel muutuvad lehed algul heleroheliseks ja hiljem kolletuvad. Fosfori puudumisel seiskub kasv ja esineb noorte viljade varisemist. Magneesiumipuudusel muutuvad kirjuks esmalt (skleroos) vanemad lehed. Rauapuudusel seiskub noorte lehtede kasv ja areng. Mangaanipuudusel tekivad lehtedele heledad laigud.
Kohvipuud võib paljundada ka noorte võrsete latvadega, millel on kaks pungapaari. Alumistelt pungadelt eemaldada kääridega lehed, ülemisi lehti kärpida ⅓ ulatuses ning asetada 3–5 tunniks heteroauksiini lahusesse (¼ tabletti 1,5 liitri vee kohta). Pistoksad torgata poolviltu ettevalmistatud
steriilsesse substraati (1 osa turvast ja teine perliiti) nii, et alumine pungapaar jääks mulla alla ja ülemine peale. Juurdumine kestab 25–27 °C juures keskmiselt 35 päeva. Juurdumise ajal hoida pistikuid otsese päikesevalguse eest ja neid vastavalt vajadusele ka aeg-ajalt piserdada.
Nii, et kallid taimehuvilised, võib-olla leidub meie seas kedagi kellel see kodus kasvab ja soovib meiega oma taimest pilte ja nippe jagada.