Nüüdsel ajal kasvavad ka dekoratiivkapsad!

Alles sügisel oma ilu tõelist palet ja uhkust näitava dekoratiivkapsa kasvatamine sarnaneb paljuski tavalise peakapsa kasvatamisele.

Tiheda, kuni 60 cm läbimõõduga lehekodariku moodustava dekoratiivkapsa (Brassica oleracea, Acephala-rühm) sordivalikust leiab igaüks midagi põnevat kasvatamiseks. Rohkem või vähem kähardunud või lõhiste lehtede tõeline ilu tuleb esile alles sügiskülmade saabudes, mil nad värvuvad eriti intensiivselt, vastavalt sordile kas erinevates toonides valgeks, kollaseks, roosaks, violetseks, punaseks või isegi kahe-kolmevärviliselt kirjuks.

Juba oma tõelist ilu näitavad taimed võib loomulikult sügisel osta aianditest, kus neid on saada päris suures valikus. Kuid ka ise kasvatamine pole kuigi keeruline.

Arvestama peaks vaid, et kuni juuli keskpaigani ei pruugi nimepoolest dekoratiivkapsas kuigi dekoratiivne olla. Seetõttu võib peenar vaid dekoratiivkapsastega ääristatult näha üsna armetu välja. Et seda „viga“ varjata tasuks kapsad istutada teiste kaunite suvelillede vahele või kasvatada neid suisa eraldi peenras kuni saabub „nende“ aeg. Kapsaid eraldi peenras kasvatades on lihtsam neid kasta-väetada ning kontrolli all hoida ka võimalikke kahjurite esinemist ning neid siis vajadusel tõrjuda.

Kui otsustada taimede isekasvatamise kasuks, on kaks võimalust – kas kasvatada taimed ette või külvata seemned avamaale, otse kasvukohale.

* Taimede ettekasvatamisel külvatakse seemned märtsis-aprillis külvikasti võrdlemisi hõredalt ning kaetakse õhukese mullakihiga. Soojas (+18º…+20º C) kulub tõusmete ilmumiseni 4-6 päeva, madalamatel temperatuuridel (+15º…+17º C) kulub veidi kauem aega ja tõusmed ilmuvad umbes 6-8 päeval. Et taimed välja ei veniks, tuleb neid hoida jahedas (+12º…+16º C) ja võimalikult valges kasvukohas. Kastmisega olla ettevaatlik, liiga niiskes keskkonnas on tõusmepõletik kiire tulema.

Esimeste pärislehtede faasis pikeeritakse (so umbes 3 nädala pärast) taimed ühekaupa 9-11 cm läbimõõduga pottidesse. Kasvukohale (või eraldi peenrasse, kust nad alles sügisel laiali istutatakse) istutatakse mais-juunis. Kuid võib ka nõus (siis peaks taimed loomulikult suuremasse, 3-6l nõusse istutama) kasvatada kuni sügiseni, mil nad siis suvelillede asemele tekkinud tühikutesse istutatakse.

* Kui ettekasvatamise võimalused puuduvad tuleb seemned külvata otse avamaale. Avamaale, kas eraldi peenrasse (lavasse) või kasvukohale külvatakse seemned olenevalt aastast juba aprilli lõpus või mai alguses. Avamaale külvatud seemneist saadakse võrdlemisi tugevad taimed ning pikeerima neid ei pea (kui külv sai liiga tihe, võiks taimi siiski harvendada). Neid istutatakse järk-järgult peenrasse, oma alalisele kasvukohale. Otse kasvukohale külvates võib dekoratiivkapsate kasv jääda veidi kasinam, kui taimi ette kasvatades.

Dekoratiivkapsas, nagu teisedki kapsad eelistavad huumus- ja toiteaineterikast ning neutraalset või lubjast mulda. Kasvukoht, olgu siis tuultele avatud või mitte, võiks olla päikseline kuni poolvarjuline. Liiga varjus kasvades ei värvu lehed nii intensiivselt kui päikse käes kasvanud taimedel.
Et vähendada haiguste ja kahjurite esinemise sagedust tuleks kogu kasvuperioodi vältel hoida taimede ümbrus umbrohupuhas. Sõelutud kompostimulla või kõdusõnnikuga multšimine aitab hoida mullaniiskust ja ühtlasi parandab mullaviljakust. Kuna dekoratiivkapsas armastab „rammu“ siis võib taimi kasvu ergutamiseks ka väetada. Hästi reageerib ka mullakobestamisele ja regulaarsele kastmisele, eriti oluline on kastmine põuaajal.

Kasinates oludes (vähene kastmine, liigne kuumus) kasvades jääb lehekodariks nigelaks ning võib ette tulla õievarte arenemist. Noori taimi armastavad kahjustada maakirbud, vanemaid taimi kahjustavad nii teod (eriti vihmaperioodidel) kui suur ja väike kapsaliblikas, õigemini nende röövikud.

Antud kapsaline ei ole söömiseks, aga dekoreerimiseks ja kaunistamiseks kindlasti!