No nii kas suvine kärbseprobleem saab lihtsa lahenduse antud lille näol või on tegemist lihtsalt atraktiivse taimega kärbestele. Saame õige peagi teada.

On huulheinaliste sugukonda kärbsepüünise perekonda kuuluv karnivoorne taimeliik, mis kasvab lähistroopilisel märgaladel. Taimed on pärit USA-st ja kasvavad Põhja- ja Lõuna-Carolinas soistel aladel. Kärbsepüünis on putuktoiduline taim. Oma väikse areaali kohta on kärbsepüünis üllatavalt kohanemisvõimeline erinevate ilmastiku- ning mullatingimuste suhtes. Oluline on tagada kõrge õhuniiskus, toitainetevaene happeline muld (turba-liiva segu) ning valgusrohke kasvukoht. Talveperioodil eelistavad kärbsepüünised jahedamat isegi kuni 10 kraadini langeva temperatuuriga puhkeperioodi. Võrreldes teiste rohttaimedega teeb kärbsepüünise eriliseks tema võime, eluks vajalike ainete saamiseks, püüda ja tarbida putukaid. Kasvukoha happelise mulla tõttu peab kärbsepüünis saama lämmastiku ja fosforit putukaid lagundades, samas kui enamus rohttaimi saavad need ained mullast

Kärbsepüünis meelitab ohvri oma lehtede vahele magusalõhnalise nektari abil, millele kärbsed vastu panna ei suuda. Lehtede siseküljel on kolm kuni kuus karvakest, mis tuvastavad puuteid. Kui ühte karvakest puudutada kaks korda või kahte erinevat karvakest 20-sekundilise intervalliga, siis taim sulgeb ohvri kiiresti oma lehtede vahele. Kuna lehekesi lahti hoidvad rakud on ooteasendis suure pinge all, siis tuvastades lehtede vahelt kärbse, pinge annab järgi ja rõhk rakkudes suureneb hüppeliselt ning lehekesed sulguvad murdsekundiga ümber ohvri. Kui ohver vibreerib ning eritab uriinhapet siis lehtede ääred sulguvad veelgi, kuni moodustavad õhukindla keskkonna. Seejärel lagundab Kärbsepüünis oma ohvri ensüümide toimel ning omandab ohvrist vajalikud ained. Seedimisprotsess kestab 1-2 nädalat. Siis avanevad püünisrauad uuesti ning nende vahelt võib leida tühjaks imetud ohvri jäänuseid. Üks leht ei suuda püüdmise-seedimisega lõputult tegeleda, pärast paari-kolme korda see sureb.

Hämaral ajal putukate püüdmiseks helendab kärbsepüünis sinakat valgust, mis on putukatele atraktiivne.

Tavaliselt püüab kärbsepüünis väikseid putukaid ja mardikaid aga võib ka juhtuda, et väike konn jääb kärbsepüüniste lehtede vahele.

Kärbsepüünise lagundavad ensüümid on piisavalt tugevad, et lagundada inimese nahkkude.

 Taime tuleks kasta sageli ja pehme veega, sobib toasoe vihmavesi või jahtunud keeduvesi. Väetamine ei ole vajalik. Igal kevadel tuleks ümber istutada, kõige parem oleks kasutada haput turvast, kuhu on segatud orhideemulda.

Üldiselt on kärbsepüünised äärmiselt kapriissed tegelased. On hästi, kui taimed kodus loodud kunstlikes tingimustes paar aastat vastu peavad.

Kui kellelgi tekkis huvi, siis kirjutage meile saab tellida.