Väiksed kingakesed on need õied tõesti.
On suur, 300-liigiline taimeperekond omaette kinglilleliste (Calceolariaceae) sugukonnas. Varem peeti kinglille mailaseliste sugukonna taimeks. Kinglille perekonna levila on väga suur, ulatudes Mehhikost kuni Patagooniani. 181 liigi kodumaa on troopilises Ameerikas, eelkõige Andide mäestikus. Kinglilleliste sugukonda kuulub ainult kaks perekonda – kinglill ning Uus-Meremaal ja Tšiilis kasvav jovellaana (Jovellana).
Kinglillede hulka kuulub nii põõsaid, liaane kui ka rohttaimi. Nende õies on ainult kaks või kolm tolmukat. Kinglillede õisi tolmeldavad mesilased ja linnud. Pärast õitsemist areneb väikeste paljude seemnetega kupar. Potitaimena kogu maailmas populaarseks saanud kinglill on aretatud Tšiilis ja Argentinas kasvavatest liikidest.
Sordiliste taimede õievärv on kollane, oranž, punane või pronksjas, sageli on õied täpilised, triibulised või laigulised, ühe- või mitmevärvilised. Lõhnatundlikele inimestele sobib kinglill hästi kasvatamiseks, sest õite lõhn on väga tagasihoidlik ja sundimatu. Suvetaimena või amplites kasvatatakse pika õitsemisajaga tervelehist kinglille (C. integrifolia). Hulgajuurne (C. polyrrhiza) ja kaheõieline kinglill (C. biflora) on lühiealised püsikud, keda võib isegi avamaal peenras kasvatada.
Potitaimena üheaastane
Talvel potis õitsevad 30–45 cm kõrgused kinglilled vajavad valget kasvukohta. Kõige sobilikum on neid kasvatada aknalaual, siis on õitsemisperiood pikem ja kõik nupud avanevad. Taime kastes on hea vältida kastmisvee sattumist lehtedele, valades vett ainult mullapinnale. Lopsaka helerohelise lehestiku ja paljude õitega taim tarvitab vett jõudsasti ja vajab seetõttu hoolikat kastmist. Kastmise sagedus sõltub ruumi temperatuurist. Kinglill pole väga soojanõudlik taim, ta lepib kasvamisega ruumis, kus temperatuur on 14–18 ˚C.
Taime tuntakse kinglillena või sussilillena ka paljudes teistes keeltes. Nimetus tuleneb sellest, et õie alahuul on puhetunud ja meenutab väliselt tuhvlit või toakinga (calceolus – ld king).
Potitaimena on kinglill üheaastane ja pärast õitsemist sama taim enam hiljem uuesti õitsema ei hakka. Aiandites paljundatakse kinglilli seemnetega. Kinglillele loomuomane õitsemisaeg on talvel ja kevadel. Kui õitsva taime veel avanemata nupud pruunistuvad või kuivavad ega avane, on põhjuseks enamasti liiga kuiv toaõhk. Sel juhul aitab taime asetamine alusele nii, et taime koos potiga ümbritseb vesi, kuid juured ja poti põhi vette ei ulatu. Piserdada õitsvat taime ei maksa, see muudab õied ja lehed pruuniplekiliseks.
Kellel on soovi, siis kirjutage meile ja tellime teile kui kohe poes ei ole.