Poes kohtame teda üldjuhul ürdina, juurikana, aga, et ka lillena kaunis on see taim, uurime lähemalt mida ta endast kõneleb!

Kollajuur ehk kurkum ehk kurkuma (Curcuma) on taimeperekond ingveriliste (Zingiberaceae) sugukonnas. Esimesena kirjeldas kollajuure perekonda teaduslikult Linnaeus. Perekonnas on ligikaudu 130 liiki.

Mõne liigi risoomist saadakse india safrani nimelist vürtsi ehk kurkumit, mis sisaldab eeterlikke õlisid ja kollast värvainet kurkumiini. Sõltuvalt liigist varieerub kollajuurte sõlmjate risoomide värvus sinepikollasest sidrunikollaseni. Kurkumi saamiseks taime risoom keedetakse, kuivatatakse ja jahvatatakse. Kurkumi saamiseks kultiveeritakse kollajuurt Hiinas, Indias, Indoneesias, Filipiinidel, Taiwanil, Haitil, Jamaical ja Peruus. Kultuuris on levinuim harilik kollajuur (Curcuma longa). Pillirootaoline taim kasvab umbes 1 meetri kõrguseks.

Läänemaailm tunneb kurkumit kui üht karri põhikomponenti ja intensiivset looduslikku kollast toiduvärvi. Loe, kuidas seda veel toitudes kasutada ning mida head see tervisele teeb.

Ingveri lähisugulane kurkum kasvab soojas niiskes kliimavööndis, eeskätt Lõuna- ja Kagu-Aasias ning on seal olnud vürtsi ja ravimtaimena kasutusel juba enne meie ajaarvamist. Lääne-Euroopasse jõudis kurkum keskajal koos teiste India vürtsidega ning sai esmalt tuntuks kui India safran. Nimelt asendab see erkkollast värvi andev taim soolastes roogades edukalt maailma kalleimat maitse- ja värviandjat safranit. India annab ka tänapäeval tervelt 94% maailma kurkumitoodangust.

Tsitveri-kollajuur on vahva väljanägemisega, tulbiõit meenutavate kõrglehtedega taim.

Meil vähetuntud, kuid mujal levinud vahva troopilise päritoluga taim on ingveriliste sugukonda (Zingiberaceae), kollajuurte (Curcuma) perekonda kuuluv tsitveri-kollajuur (Curcuma zedoaria sün C. Alismatifolia). Taime teatakse ka nimetuste all Curcuma, Siam Tulip või Summer Tulip.

Taime kodumaaks on troopiline Lõuna- ja Kagu-Aasia (Tai, Kambodža). Sobiva kliimaga maades kasvatatakse teda õuetaimena, jahedamais paigus on ta levinud kui toataim. Sobib hästi lõikelilleks.

Kasvukõrguseks on umbes 50cm. Nimetuse tulp on taim saanud tema tulbiõit meenutavate värvunud kõrglehtede tõttu. Viimased võivad olla nii roosad, lillad kui valged. Lehed on suured, sinakas-rohelised, odajad.

Kollajuur eelistab kasvada valges kuni poolvarjulises, kuid kõrge õhuniiskusega soojas kohas. Taime tuleb hoida ereda ja kõrvetava päikese eest, viimane võib kahjustada taime lehti. Lisaks toas kasvatamisele sobib hästi ka kasvuhoonesse ja õue, kui sealne temperatuur on üle +15ºC. Õue viimisel hoida taime tuulte eest.

Taime kastmisel vältida ekstreemsusi, nii ülekastmist (soodustab seenhaiguste teket) kui mullapalli läbikuivamist. Kastmiskordade vahepeal lasta mullapinnal veidi kuivada. Väetada mõõdukalt (lämmastikku ja kaaliumi sisaldava väetisega) peale taime kasvu alustamist kuni õitsemiseni. Hiljem mitte. Saavutamaks kõrget õhuniiskust tuleks taime sageli piserdada.

Peale õitsemist (umbes septembris) hakkavad taimel lehed närbuma. Siis tuleks vähendada kastmist. Taimel saabub puhkeaeg mil ta talvitub mugulja risoomina. Sel ajal hoida risoomi kuivas ja pimedas, temperatuuril umbes +18º C. Kevadel alustab kollajuur taas kasvu. Võrsete kasvades suurendada vähehaaval kastmist.

Ümberistutamist teha 2-3 aasta tagant veebruaris-märtsis. Istutusmuld peaks olema kerge, toitaineterikas ja vett hästi läbilaskev. Potipõhja on soovitav asetada drenaažikiht. Paljundada saab mugulja risoomi jagamise teel. Viimased istutada umbes 1,5 cm sügavusele.

Huvitav on, et lille-ja maitsetaimede maailm on nii lähedane üksteisega!