| Blogi postitused
Aed-kukekannus

Neid kukekannuse sorte on kindlasti paljusid, vaatame mida teada saame selle aed-kukekannuse kohta!

Kukekannus (Delphinium) on taimeperekond tulikaliste sugukonnast.

Kukekannused on mitmeaastased rohttaimed. Paljud liigid on rohkeõielised ja mitmeid neist kasvatatakse dekoratiivtaimedena. Perekonnas on kokku umbes 300 liiki.

Tundub, et kukekannused on aedades alati kasvanud. Nende menukusest annab tunnistust ka hulk rahvapäraseid nimetusi: ahjuluud, ahjuroop, karvane kanajalg, kullinokk, lõvisuu, mesililled, rüütlikannus ja tõllaroos.

Oma ladinakeelse nimetuse on kukekannused saanud Vahemere äärest. See tuleb kreekakeelsest delfiini nimetusest, kuna õienupp meenutas kreeklastele tillukese delfiini turja. Teise võimalusena on välja pakutud, et nimetus on antud Delphi kaitsejumala Delphinium Apollo auks.

Lill ise on legendi järgi tekkinud aga Trooja sõja käigus. Pärast Achilleuse surma nõudis langenud kangelase ema, et ta poja turvis antaks vapraimale kreeklasele. Selle au osaliseks sai Ulysses. Salamisi oli lootnud turvist endale saada ka Ajax. Otsusest kuuldes sooritas ta enesetapu. Sõjamehe mahavoolanud verest tärkasidki esimesed kukekannused.

Mürgise taimena on kukekannust igati loogiline surmaga seostada. USAs tehtud uuringutes on selgunud, et metsikute kukekannuste söömisest saadud mürgistused põhjustavad 2–5% ja mõnes piirkonnas isegi kuni 15% kariloomade surmadest.

Samas on kukekannuste mürgist ka kasu. Praegu on katsetusfaasis paljast kukekannusest (Delphinium denudatum) saadud preparaadid, millega peaks olema võimalik ravida morfiinisõltuvust. Kukekannuste seemnetest on aga tehtud pea- ja kubemetäide tõrje vahendeid, see taim peaks eemale hoidma ka skorpione ning kurje vaime.

Koduaias ei ole selle mürgise iludusega kuigi kerge hakkama saada: mida uhkem sort, seda nõudlikum on ta kasvukoha ja hoolduse suhtes.

Tallinna Botaanikaaia vanemaedniku ja kõrgekasvuliste püsikute kollektsiooni kuraatori Mari Seidelbergi sõnul on kukekannustele keerukas leida sobivat kasvukohta. “See paik peaks olema soe, päikeseline ja tuulevaikne, kuid samas õhurikas. Seisva õhuga nurgad talle ei meeldi. Seal nakatuvad taimed üsna kiiresti jahukastesse ning sel juhul pole aednikul tast mingit rõõmu,” räägib Seidelberg. “Taimi ei tasu ka liiga tihedalt istutada. Ühele ruutmeetrile mahub neid kaks-kolm.”

Toestada saab kas puhmiku kaupa või iga vart eraldi. Kui lamandumisoht pole suur (vanemate ja madalamate sortide puhul), sobib ka esimene variant, ent kui on tarvis eriti korrektset lahendust, tuleb iga õisikut eraldi toestada. Tugikepid võiksid aga ulatuda vähemalt taime poole kõrguseni. Kõrgemate sortide puhul teeb see siis toki pikkuseks koos mulda surutava osaga vähemalt 1,5 m. Selleks et toestus väga silma ei torkaks, istutage kõrgekasvulised kukekannused pigem peenra tagaserva. Hästi sobivad nad ka müüride või tarade äärde. Esiteks on seal tavaliselt tuulevaiksem ning teiseks saate siis vältida tokke ja kinnitada taimed “tagaseina” külge.

Haigustest laastab kukekannuseid kõige enam jahukaste. Paremal juhul rikub see vaid välimuse, halvemal juhul kahjustab tõbi taime sedavõrd, et õitsemine jääb sootuks ära.

Jahukaste ammutuntud tõrjevahend on puutuhk. Kuigi taimede ning nende aluse maapinna tuhaga üle puistamine aeda just ei kaunista, võite end lohutada sellega, et ega vaatepilt enam hullemaks ei lähe. Jahukastesed taimed näevad sama näotud välja.

Igal aastal rooside jahukastega rinda pistnud Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Else Liventaal soovitab kodustest vahenditest veel pritsida rohelise seebi või Fairy lahusega. “Fairyt kulub umbes kaks supilusikatäit pangele veele,” jagab Liventaal kogemusi. “Rohkem panna ei saa, sest lahus hakkab niivõrd vahutama, et seda pole enam võimalik pritsida.”

Tavakasutajatele kättesaadavatest fungitsiididest sobib jahukastega võitlemiseks näiteks Topas

Jahukaste profülaktikaks on tähtis ka peenrad alati korralikult puhtad hoida. Lõigake nakatunud taime varred maha ning põletage, ärge neid mingil juhul komposti viige.

Võimas iludus aeda! Külma- ja põuakindel püsik. Taime kõrgus 180-210cm. Muljetäratavate õisikutega! Dekoratiivsed pole mitte ainult õisikud, vaid kogu taim. Suurepärane lõikelill. Varajasest külvist võivad hakata õitsema juba esimesel aastal. Sinised-lillad-valged toonid.

Tegemist on ka suurepärase lõikelillega, leiab hulgaliselt kasutust floristikas!