Ma kohe ei teagi kas tegemist on loorberipuu või kirsipuuga, uurime lähemalt!

Loorberkirsipuu (P. laurocerasus) – lehed on suured, läikivad ja igihaljad. Sarnanevad väga näiteks Katawba rodo lehtedega. Talvel on erinevus kaugelt näha. Loorberkirsipuu lehed ei rullu külmaga kokku, rodode omad aga küll. Mais puhkevad püstised valgete õitega õiekobarad. Kasvab 3 m kõrgeks. Tuntuim sort ´Otto Luyken´ sirgub vaid meetriseks. Euroopas on tal saadaval mitmeid eri sorte. Meile pole neid ülemäära toodud, sest loorberkirsipuu on piiriliselt külmaõrn. Talle tuleb valida tuulte eest kaitstud kasvukoht ja varjutada kevadpäikese eest. Lumega kaetuna elab kõvad külmad üle. Meie aias on Luualt pärit kloon aastaid püsinud, aga kõrgusesse sirgumisega on tal probleeme – talved küsivad lume alt välja jäävad võrseosad omale. Aga loorberkirsipuu on nutikas – ta kasvab siis nobedasti laiemaks. Väga esinduslik igihaljas taim.

Ju siis on tegemist kauni ilutaimega meie aedadesse!