okt., 13, 2020  | Blogi postitused  | 

Nii on alles suur ilupõõsas 😉

Leeder (Sambucus L.) on kuslapuuliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Pärit Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmest, kuid osaliselt ka Põhja-Aafrikast. Leedri perekonda kuuluvad kõrged põõsad, madalad puud või rohttaimed, millel on paaritusulgjad vastakuti liitlehed.[2] Leedri võrsetel ja okstel on lai ning pehme säsi. Õied on väikesed, kolmetised, neljatised või viietised. Õied asetsevad rohkeõielistes ebasarikates või pööristes. Vilju kuulub luuviljade klassi.

Leedri perekonda kuulub umbes 40 liiki.

Eestis kasvatatakse ilupõõsana kaht liiki, mis on juba 17. sajandist metsistunud ja naturaliseerunud.

Leedrit saab paljundada seemnetega või vegetatiivselt – puitunud pistikutega ja haljaspistikutega.

Punane leeder–(Sambucus racemosa)
Teiste nimedega: leedripuu, kooljapuu, pliidrepu ja kihvtimarjapuu.

Punane leeder pole küll Eesti kohalik puuliik, kuid kohata võib teda sellegipoolest sageli. Ta kasvab kõikides mahajäetud kohtades: varemetes, puuriidatagustes, prügimägedel, aga ka metsaservadel ning vahel isegi kuusiku või segametsa all. Kasvab ta sellistes kohtades, kus inimene midagi muud ei kasvata ja laseb sinna sattunud taimedel vabalt areneda.

Oma laia leviku võlgneb see põõsas aga lindudele. Linnud söövad hoolega leedripuu marju, mis botaaniliselt on tegelikult luuviljad. Marju areneb igast õisikust väga palju. Igas marjas on veel 3¼5 seemet. Seega võib üks põõsas anda tuhandeid järglasi. Linnud söövad ära küll mahlaka viljaliha seemne ümbert, kuid seeme jääb seedimata. Nii aitavadki linnud punast leedrit levitada.

Pealekauba saab iga seemne lindudelt veel idanemiseks vajaliku väetisehunniku. Nii et põõsa meelitusmeetod töötab hästi ja kasu on mõlemapoolne.

Sageli on arvatud, et punase leedri väikesed marjad on mürgised. See ei ole täiesti tõsi. Veidi mürgised on seemned, kuid viljaliha on kasulik ja maitsev. Nii et seemnete söömist tuleb vältida, ka ei maksa tooreid marju proovida. Valminud punase leedri viljadest saab aga teha zeleed, neid on kasutatud ka veinitööstuses lisandina. Samuti on marjad tuntud ravimina nagu ka suurem osa ülejäänud taimest. Vilju ja koort on kasutatud kõhulahtistina, õitest valmistatud teed aga higileajava vahendina. Marju on kasutatud isegi majapidamises puhastusvahendina. Igaüks võib seda proovida. Hõõruge määrdunud käsi punase leedri marjadega. Käed muutuvad puhtaks. Seejärel loputage veega kõik maha. Tulemuseks on täielikult puhtad pehme nahaga käed. Vanarahva tarkusi on teisigi teada. Näiteks pidid hiired ja rotid vältima aitu, mille läheduses kasvab punane leeder.

Sageli võib punast leedrit kohata ka pargis ilupuuna, sest tal on kevadel ilusad suured õisikud ja sügisel kaunid marjad. Huvitav on võib-olla veel teada, et neil õitel pole üldse lõhna. Leedril on ka palju iluvorme, mida on kerge paljundada pistoksast.

Eestis on teinegi selle perekonna sissetoodud liik – must leeder. Tema valminud marjad on musta värvi ja suuremad, õisik pole aga pööris, vaid kännasjas õisikus nagu pihlakal. Musta leedrit kohtab sagedamini Lääne-Eestis, mujal võib ta külmadel talvedel kannatada külmakahjustuste käes. Musta leedri toored valmimata marjad on mürgised.

Nii ja taas midagi huvitavat õpetlikku lugemist!