Tutvume peatselt saabuva naistepäeva auks, taimedega mille nimes on sõna naine!

Teiste nimedega: emasõnajalg, sõnajalg ja metsasõnajalg.

Naistesõnajalg on vanarahva hulgas tuntud ka emasõnajala nime. Tema vastandina on nimetatud isasõnajalga, kellena mõeldakse maarja-sõnajalga. Vastavad on isegi ladinakeelsed liiginimed. Kõik see on tulnud taime välimusest. Nagu ikka, peab mees olema tugev ja naine õrn, nii on ka nende sõnajalgadega: maarja-sõnajalg on suhteliselt tugev ja robustne, naistesõnajalg aga õrn ja kahar. Põhjuseid, miks see meie metsade üks tavalisemaid sõnajalgu hästi õrnana tundub, on mitu. Esiteks on tema liitlehed kuni kolmelisulgjad. Seega on suure lehe külgedel olevad sulglehekestel veel omaette rootsuga sulglehekesi. Viimased on omakorda sügavalt lõhestunud ja see loob eriti kahara vaatepildi. Lehekesed on üpris kitsad ja kokku saamegi naistesõnajala imeilusa lehe.

Selle ilu pärast kasutatakse naistesõnajalga sageli koduaedade kaunistamiseks. Selle taime muretsemiseks ei ole vaja teha muud, kui lihtsalt risoom välja kaevata. Naistesõnajalal on risoom eriti lühike ja seetõttu pole teda raske tervena kätte saada. Ilu lisab veel lehtede meeldiv kollakas või heleroheline värvus.

Taimehuvilistele pakub naistesõnajalg aga veel midagi huvitavat. Kui tema lehe alakülge vaadata, võib näha seal rohkesti huvitava kujuga oranze eospesasid. Need on koma või vahel isegi hobuseraua kujuga. Selliseid ei leidu ühelgi teisel meie sõnajalgadest. Nii on naistesõnajalg süstemaatikute poolt pandud ka eraldi naistesõnajalaliste sugukonna naistesõnajala perekonda. Selle perekonna enam kui saja kahekümnest liigist kasvab Eestis vaid üks.

Just eostega naistesõnajalg uusi kohti vallutabki. Nagu arvukuse järgi näha, on see tema jaoks väga kindel paljunemisviis. Eosed lendavad kuival suvepäeval laiali ja soodsates niiskemates tingimustes idanevad. Neist kasvab maapinnal lapik väike leheke, mida nimetatakse eelleheks. Nii huvitav, kui see ka pole, on selle pisikese eellehe alumisele pinnale vastu maapinda peidetud emas- ja isassuguorganid. Nendes valmivad liikumatud munarakud ja sõnajalgadele iseloomulikud paljude viburitega liikuvad isassugurakud. Kui viimased leiavad munaraku, siis toimub viljastumine ja hakkab kasvama uus taim.

Taas midagi harivat meile sõnajalgsete kohta!