No nii kas nüüd on tegemist palmilistega.
Pachypodium on mahlakate selgroogu kandvate puude ja põõsaste perekond, mis on pärit Madagaskarilt ja Aafrikast. See kuulub perekonda Apocynaceae.
Tutt-paksjalg on pärit Madagaskarilt. Looduslikes tingimustes võib taim kasvada kuni kaheksa meetri kõrguseks. Taimele on omane, et alumised lehed aeg ajalt langevad ja alles jääb ainult okkaline tüvi. Kui kodus on väikesed lapsed, siis ei soovitaks seda taime, sest taime mahl on väga mürgine. Taime võib asetada otsese päikesevalguse kätte, sobiv on toatemperatuur, mitte alla 16 kraadi. Kodustes tingimustes lihtsalt hooldatav, vajab vähe kastmist.
Perekonda paksjalg (Pachypodium), kuhu kuulub ka tuttpaksjalg (Pachypodium lamerei), kuulub veidi üle 20 liigi sukulentseid puid ja põõsaid. Looduslikult kasvavad nad peamiselt Madagaskaril, üksikud ka Lõuna-Aafrikas. Inglise keeles kutsutakse tuttpaksjalga tema palmi meenutava välimuse tõttu ka Madagaskari palmiks (Madagascar Palm).
Tuttpaksjala tüvi on lehetu ja ogaline, piklikud lehed asuvad vaid tüve tipus ja kodarikuna, mis eemalt meenutab tõepoolest veidi palmi. Õitsema hakkavad vaid vanemad taimed ja siis kui vanust üle 10 aasta. Õied on neil valged, kollase südamikuga, läbimõõduga umbes 10cm ja hästi lõhnavad.
Kui enamik toataimi ei taha otsest päikest ja liiga kõrgeid temperatuure, siis tuttpaksjalg on üks väheseid, kes selliste tingimustega hästi lepib. Ka ei pane ta sugugi pahaks keskküttega ruume, kus õhuniiskus on kasinavõitu.
Talvel, mil on puhkeperiood, ei tohiks temperatuur siiski langeda alla +15°C. Puhkeperioodil vähendadakse kastmist. Muul ajal kasta regulaarselt, kuid kastmiskordade vahel lasta mullapallil pealtpoolt kuivada. Kui mõni kastmiskord jääbki vahele ei juhtu suurt midagi, talletab ju tuttpaksjalg vee oma tüvesse.
Kastmisega liialdades ja mulla liigniiskes muutudes reageerib tuttpaksjalg lehetippude mustaks muutumisega, ka võivad siis lehed närtsida ja maha langeda. Sarnaselt reageerib ta ka siis kui on väetamisega liialdatud. Kui väetada siis kevadel ja vaid kaktustele mõeldud väetisega.
Tuttpaksjala parim ümberistutusaeg on kevadel, märtsis-aprillis. Nooremaid taimi võib ümber istutada igal kevadel, vanemaid kord 2-3 aasta tagant. Istutusmuld peaks olema vett hästi läbilaskev ja pigem toitainetevaene, hästi sobib kaktustele ja sukulentidele mõeldud muld.
Vähenõudliku toataimena (ja miks mitte ka kontorisse) on tuttpaksjalg hea valik neile, kel on keskküte, lõunapoolsed aknad ja kes ei viitsi tegeleda taime pideva uuendamise, väetamise ja ümberistutamisega.
Viimane lõik on kindlasti hea uudis kõigile kiire elutempo juures. Alati ei leia seda aega, et kasta ja putitada jne.