Pojeng (ka pujeng; Paeonia) on õistaimede perekond, ainus perekond pojengiliste (Paeoniaceae) sugukonnas. Pojengid on levinud Aasias, Lõuna-Euroopas ja Põhja-Ameerika lääneosas. Liikidevahelised piirid on hägusad ning liikide arv jääb eri andmeil 25 ja 40 vahele.
Enamik pojengidest on puitumata varrega püsikud kõrgusega 0,5–1,5 meetrit, kuid mõned meenutavad 1,5–3 meetri kõrgusi puid. Pojengidel on harulised lehed ja suured, sageli lõhnavad õied, mille värv varieerub punasest valge või kollaseni. Nad õitsevad hiliskevadel ja varasuvel.
Hiinas peetakse pojengi rikkuse, ilu, kevade ja armastuse sümboliks, lille seostatakse abielu ja viljakusega. Pojeng on seal samasugune rahva lemmik nagu krüsanteem Jaapanis või roos Euroopas. Peetakse lausa pojengifestivale.
Pojeng ei ole aga üksnes ilutaim. Nii ametlikus kui ka rahvameditsiinis tunnustatakse pojengi kui universaalset ravimtaime. Kasutatakse laialdaselt paljudes maades, eriti idamaades. Taime ladinakeelne nimi tuleneb legendaarse arsti Peanu (või Peonu) nimest, kes ravis terveks lahingutes viga saanud jumalaid ja inimesi. Pojeng sisaldab suurel hulgal mineraale ja orgaanilisi ühendeid, nagu magneesium, tsink, raud, kaalium, vask, jood, seleen jt, aga ka näiteks C-vitamiini.
Algajale rohenäpule kasvatus nippe:
Pojeng on selline püsitaim, mis vajab päikeselist või poolvarjulist kasvukohta, kindlasti ei tohi kasvukoht olla liiga niiske – pojeng tahab parasniisket ja toitainerikast mulda.
Hea oleks talle kohe alguses leida ideaalne kasvukoht ja teda mitte tema eluajal enam liigutada. Taim jääb ümberistutamisel kiduraks ja õitsemine on kesisem.
Vanad kroonlehed kukuvad õitsemise lõppedes ise maha. Kui pärast vihma on õienupud räsitud ja kleepuvad, siis peaks need varrelt ära murdma. See soodustab järgmiste õienuppude teket ja kasvamist.
Värskelt istutatud taimena tasub pojengi kindlasti väetada ja kasta, et taim kenasti juurduks – see koht, kus algab vars, see peaks olema maapinnaga tasa, juured korralikult maa all. Väetamiseks sobib orgaaniline või mineraalväetis, vees lahustuv või graanuli kujul puistamiseks. Hiljem, kui taim on juba juurdunud, siis eraldi väetama ei pea. Aga igal kevadel nagu nt praegu maikuus, kui on teada, et tulemas vihmasadu, puistan oma aia püsikutele maapinnale graanulväetist ning kobestan pinnasesse. Kastma eraldi ei pea.
Julgelt kirjutage kuidas Teie oma pojengide eest hoolitsete ja kus neid kaunid õisi kasutate. Tehke varsti õitsele puhkevatest pojengidest pilte ja saatke meile.