Nu nii kirev see erinevate taimede maailm, aga uurime millega on seekord tegu.
Raudürdid pole raudrohtudega üldse sugulased, suures raudürtide perekonnas (Verbena) on u 250 valdavalt Ameerika mandri kesk- ja lõunaosast pärit liiki. Euroopast on neid ainult kaks, sh harilik raudürt (Verbena officinalis), mis on meilgi külmakindel. Ladinakeelse perekonnanime said raudürdid sõnast verbum väidetavalt selle järgi, et vanad roomlased olevat vannet andes oma sõnu kinnitanud just hariliku raudürdi oksaga.
Ka raudürtide seas on ravi- ja võluväega taimi, mida on kasutatud armujookides, loitsides ja kurjade vaimude peletuseks. Tallinna Botaanikaaia menukailt maagiliste taimede näitustelt on mul nt meeles, et raudürt pakub kaitset välgu ja tormi eest ning avab katkised lukud.
Raviteedes on kasutatud nii hariliku raudürdi lehti kui ka väikseid õisi. Teele on omistatud rahustavat, toniseerivat, bakterivastast ja diureetilist toimet, seda juues olevat uni sügavam ja öist higistamist vähem. Raudürdilt on abi otsitud ka paisete jt nahahaiguste, migreenihoogude, astma, palaviku, bronhiidi, depressiooni, maksahädade, reuma jm korral. Raudürdi eeterlikke õlisid kasutatakse parfüümides. Hariliku raudürdi lehti võib toite maitsestades kasutada iisopi asendajana. Praegu saate katsetada, millise maitsenoodi annab raudürt hapendatud kurkidele, tomatitele ja aedubadele.
Suvelilledena näeb meil mitme soojalembese raudürdiliigi ristamisel saadud aed-raudürdi (Verbena xhybrida või Glandularia xhybrida) sorte. 15–40 cm kõrguseks kasvavatel taimedel on kobarais väikesed valged, roosad, punased, kirgassinised, lillad või kirjud hästi lõhnavad õiekesed. Sordinimed viitavad enamasti värvile: ‘Luzifer’ on punane, ‘Quartz Burgundy’ veinpunane, ‘Apricot Shades’ aprikoosikarva … Taimel on karvased munajad või hoopis peensulgjad lehed ja hästi harunenud neljakandilised varred. Aed-raudürdid õitsevad juuni lõpust külmadeni, neile meeldib viljaka mullaga päikesepaisteline kasvukoht. Eriti toredad on rippuva kasvukujuga sordid, segaamplisse võib raudürdi istutada nt koos petuunia, lamava käokulla, kaksikkannuse või rusega.
Õhulise olemisega argentiina raudürt (V. bonariensis) on meil nii moodi läinud, et pealinnas näeb selle peeneid kõrgeid (u 1,5 m) varsi kroonivaid lillasid õiekobaraid tihti avalikel istutusaladel ja taimeanumates. Ilusad on need jäikade vartega taimed suure rühmana ja ka koos teiste lillede, nt lilltubakate, daaliate või purpur-siilkübaratega, mis raudürdi varsi natuke varjavad. Sort ‘Finesse’ jääb natuke madalamaks (1,2 m). Pikliksüstjad lehed on karedad ja hambulise servaga. Tänuväärne taim on argentiina raudürt kasvõi sügisesse ulatuva õitseaja pärast. Lõikelillena vaasis on see ilus vähemalt nädala.
Tagasilõigatud argentiina raudürti võib proovida talveks katta, kuid tavaliselt need talvist niiskust ja külma väljas üle ei ela.
Üsna sarnane, kuid hoopis madalama kasvuga (30–50 cm) ja natuke suuremate lillade või sinakate õitega liik on samuti Lõuna-Ameerikast pärit roodne raudürt (V. rigida).
Raudürdid vajavad aias päikeselist, hea drenaažiga parasniisket ja toitainerikast kasvukohta. Ilusamad on need kuumal ja kuival suvel, kuid ka vihmad ei riku neid ära. Oma aeda saab raudürdid neid märtsis seemneist ette kasvatama hakates. Enne külvi võiks seemet ööpäeva vees leotada. Pikaldase valgusidanejaga on vaja palju kannatust, külvist õitsemiseni kulub neil umbes kolm kuud. Lihtsam on taimed aiandist osta. Raudürtide valik on iga aastaga järjest parem.
Nii nüüd kohe sai pikalt erinevaid sorte ja liike välja toodud, ehk leiate omale sobiliku!