Milline omapärane kalanhoe liik, vaatame mida ta enda kohta kõneleb!

On paksuleheliste sugukonda kalanhoe perekonda kuuluv Madagaskarilt pärit sukulent.

Taim on levinud Aasias, Austraalias, Galapagosel, Uus-Meremaal, Filipiinidel, Hawaii saartel ja veel paljudes saarestikes. Mitmes kohas (näiteks Havail) loetakse seda ohtlikuks võõrliigiks. Sulgjas kalanhoe on laialt levinud aiataim.

Sulgjas kalanhoe on kiirelt kasvav taim, mis võib kasvada 30–200 cm kõrguseks. Tema lihakad lehed on ümarad, saagja lillaka servaga, 5–20 cm pikad ja 2,5–12 cm laiad.

Õied on umbes 2–10 cm pikkused, rippuvad ja kellakujulised. Need on rohekaskollased ja tüve poolt punakad. Tupplehed on 21–30 mm pikad ja 6–12 mm laiad. 5 punast kuni lillat kroonlehte on 34–54 mm pikad ja 4–7 mm laiad. 4 tolmukat on 2–4,5 mm laiad. Viljalehed on 6–12 mm pikad.

Vili on 10–14 mm pikkune kukkur. Selle sees on palju seemneid, mis on 0,8–1,2 mm pikad ja 0,2–0,35 mm läbimõõduga.

Sulgjas kalanhoe suudab paljuneda nii, et tema mahaulatuvate lehtede servadesse kasvavad uued noored taimed. Kõigil kalanhoedel seda omadust ei ole.

Sulgjas kalanhoe kasvab kuivades päikselistes kohtades kuni 1000 m kõrgusel merepinnast.

Johann Wolfgang von Goethe hindas kirglikult sulgjat kalanhoed ja armastas oma sõpradele kinkida noori taimi, mis kalanhoe leheservadesse olid kasvanud. Ta käsitles sulgjat kalanhoed põhjalikult oma essees “Geschichte meiner botanischen Studien” (“Minu botaanikauurimuste ajalugu”).

Nii, et kes soovib vähe hoolt nõudvat toataime, siis kalanhoe on selleks igati sobilik!