| Blogi postitused

Milline kaunis Eestimaa loodus. Miks siis täna kirjutan samblast, sest ka see on üks päris populaarne taim, mida floristikas kasutatakse nii märjalt kui kuivatatult!

On õhikuliste sugukonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012).

Eestis võib neid leida kasvamas soostuvates metsades, lammimetsades ja -põõsastikes, kõdusoometsades ja arumetsades.

Iseloomulikud tunnused: Võsud lapikult lehistunud. Varreharud tõusvad, asuvad substraadi suhtes rõhtsalt või on rippuvad. Eoskuprad lehtede varjus. Valdavalt tüvedel.
Sarnased liigid: Exsertotheca crispa
Erinevus sarnastest liikidest: Võimalik on sarnase liigi Neckera pumila Hedw. esinemine Eestis. Sellel liigil on väiksemad lehed (1-1,5 mm pikad) ja pikem, 2-5 mm pikk harjas, mistõttu eoskuprad on lehtede vahelt väljas. Teisel sarnasel liigil tugeval kurdõhikul (Exsertotheca crispa, end. kurdõhik, Neckera crispa) on samuti eoskuprad pikema (8-12 mm) harjase tõttu lehtede vahelt väljaulatuvad.
Kasvukoht: Kasvab leht- ja segametsades, lehtpuude tüvedel, harva kividel.
Sagedusklass: väga sage
Levik: Peaaegu üle Eesti. Euroopas Skandinaavia lõuna- ja keskosas, Baltimaades, Põhja-Venemaal ja Alpides, väga harva Kesk-Euroopas. Mujal maailmas Aasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ja Australaasias. http://www.eseis.ut.ee/map_co_600_bryo/Neckera_pennata.jpg
Looduskaitseline seisund: LK III; Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria: LC – ohuväline
VEP: On VEP’i indikaator
Ohutegurid: Puuliikide osakaalu muutmine metsades. Metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine. Lageraied.
Kaitsesoovitused: Mitte muuta puuliikide osakaalu metsades. Eriti oluline on säilitada suured ja vanad lehtpuud. Vältida metsade valgusrežiimi muutusi. Mitte lubada lageraieid.
Märkused: Terves Euroopas põlismetsade tunnusliik. Kasvab Tartu Ülikooli botaanikaaia samblaaias.

Nii ,et seda kirjeldatud samblikku just ei kasutata aga põdrasamblik ja teised tuntumaid ikka!