Kindlasti paljud teavad seda taime punaste marjadega ja mille oksakese all suudeldakse nagu ikka filmides. Kuid meie vaatame, mida tegelikult see taim endast kõneleb!
Puuvõõrik on puude võraokstel kasvav poolparasiittaim. Tuntuim liik on valge puuvõõrik (Viscum album). Lehed on tal nahkjad, teravatipulised, igihaljad. Väikesed õied asetsevad kimpudes. Tegu on kahekojalise, s.o ühesuguliste õitega taimega: emasõied asuvad ühel isendil (emastaimel) ja isasõied teisel (isastaimel). Näitena võib tuua meile kõigile hästi tuntud paju.
Puuvõõriku vili (mari) on lihakas, valge ja väga kleepiva sisuga. Marju söönud linnud hakkavad okstel nokka puhastama, ning vabanedes seemnetest, külvavad puuvõõrikut laiali. Seemned liimuvad puukoorele ka pärast linnu seedekulgla läbimist ning seemnete idanemisel tungivad neist haustorid ehk imijätked peremeestaime (puu) koore sisse.
Järgmisel aastal arenevad sellel poolparasiidil lisajuured, mis samuti tungivad koore sisse. Seejärel ilmuvad taimele lehed, mille abil ta sünteesib eluks vajalikud orgaanilised ühendid, tänu millele püsib elus ka peremeestaim.
Aastate jooksul moodustub puuvõõrikul üha enam uusi juureharusid ja taim kinnitub ikka tugevamini puu külge ning võtab sellelt toiduks aina rohkem vett ja mineraalaineid.
Sellised poolparasiitsed ehk osaliselt teise taime arvel elavad taimed on meil looduses laialt levinud, niidutaimede juurtel nugivad robirohi, silmarohi ja härghein. Täisparasiitsed taimed on ristik- ja linavõrm ning sarapuu- ja lepajuurtel nugiv käopäkk.
Puuvõõrik pole peremeestaime suhtes kuigi nõudlik. Teda esineb sagedamini paplitel, tammedel, õunapuudel, lehistel ja mändidel. Rohelisel aastaajal jääb ta puuvõras enamasti märkamatuks. Silma hakanud moodustist peavad paljud asjatundmatusest nõialuuaks. Raagus puudel paistavad puuvõõriku kollakasrohelised kerakesed kergemini välja.
See liik on levinud Kesk-Euroopas ning põhjapiiriks loetakse Lätit, kus ta on kahjustanud ka viljapuid – õuna- ja pirnipuud.
Erandlikult kasvab valge puuvõõrik Tartumaal Meerapalus. 2007. a suvel leidsid teismelised vennad Märt ja Ott Martens vahtral ronides puu võrast selle poolparasiittaime. Tartu botaanikaaeda viidud haruldane taimemoodustis sai Eestis esmakordselt tõendatud leiuks. Kinnitamata andmetel olevat teda harva ka meie läänesaartel esinenud.
Paganliku taustaga puuvõõrikust on saanud angloameerika jõulukombestikku kuuluv element. Läbi aegade on ta olnud maagia lahutamatu osa.
Perekonna tuntuim liik on harilik puuvõõrik (Viscum album). Esmakordne kindel tõend selle liigi kasvamisest Eestis pärineb 2007. aasta suvest, mil ta avastati Meerapalu lähedalt vahtralt.
Mitmeid puuvõõriku liike kasutatakse ravimtaimedena.
Puuvõõrik on müstiline taim, millega talvepühade aegu kaunistatakse kodusid kõikjal maailmas. Talle on omistatud palju maagilisi omadusi, kuid meil on nii see taim kui ka temaga seonduvad traditsioonid küllaltki tundmatud.
Puuvõõrik võib olla nii punane kui ka valge. Poolparasiittaimena kasvab ta peamiselt puid oma kasvualusena kasutades. Valge puuvõõrik on levinud Kesk-Euroopas ning kasvab seal sagedamini mändidel, paplitel, tammedel, lehistel ja õunapuudel.
Puuvõõriku kasvuala põhjapiiriks on Läti, kuid seoses kliima üldise soojenemisega on mõnel üksikul korral leitud valget puuvõõrikut ka Eestist. Arvatavasti hakkab see taim tänu talle sobivate ilmastikutingimuste tekkimisele lähiajal meil ka pisut rohkem levima.
Puuvõõrik ja legendid
Ameerika jõulufilmides näeme planeeritud suudlusi puuvõõriku all, aga see komme pärineb hoopiski inglastelt, kes usuvad, et jõulude ajal puuvõõriku all suudlemine toob head õnne, rikkust ja viljakust. Iidsetel aegadel oli see taim keldi druiidide imeürt. Kusjuures eespool põgusalt mainitud punane puuvõõrik kasvabki vaid Põhja-Ameerikas ning leiab seal kasutust jõulukaunistusena.
XVIII sajandil hakati Inglismaal pühade ajaks puuvõõrikust pallikesi lakke riputama. Noor neiu, kes juhtus kaunistuse all seisma, ei tohtinud kombe kohaselt suudlusest ära öelda. Kui aga juhtus, et suudlus jäi olemata, ei pidavat ta terve järgmise aasta jooksul mehele saama. Lisaks kaunile välimusele ja arvatavale abile romantilises sfääris on puuvõõrik ka tänapäeval tunnustatud ravimtaim.
Mina taas ootan teie kirju meile, kuidas need taimed meie oludes kasvavad!