Tõlvlehik on imeline toataim, mis hoiab õhu puhtana! Vaatleme tema liigikaaslast Wallise tõlvlehikut!

Liik on pärit troopilisest Kesk- ja Lõuna-Ameerikast.

Eelistab kohta, kus on palju hajutatud valgust. Lepib ka varjulisema paigaga, kuid õitsemiseks vajab siiski rohkem valgust. Otsese tugeva päikese käes kolletub lehestik kiiresti. Hoia mulda püsivalt ühtlaselt niiskena. Aga kui taim jääbki pikalt janusse ja vajub lösakile, siis taastub pärast kastmist uskumatult kiiresti. Troopilise vihmametsa taimena armastab kõrgemat õhuniiskust.

Tõlvlehik on rohtne varretu püsik, kes moodustab tiheda puhmiku. Piklik-lantsetjad juurmised lehed on tugeva keskrooga, 10–30 cm pikkuse labaga ning üsna pika rootsuga. Puhmiku tumerohelised lehed kaarduvad kergelt allapoole ning ka õiteta taim võib olla toa ehteks.

Lehtedest kõrgemale ulatuv õisikuvars lõpeb rohekasvalge pikliku või ovaalse kõrglehega, milles tõlvõisik. Kõrgleht on lamedavõitu või õõnsalt poolkerajas ja jätab lühema tõlviku vabaks. Vananedes muutub kõrgleht roheliseks, aga ka siis kaunistab ta taime veel mitu nädalat. Toatingimustes ei moodusta õisik vilju (mahlakaid marju).

Parim kasvukoht taimele on poolvarjuline soe ruum, kus enamasti palju niisket õhku, näiteks aknaga vannituba.

Kuigi taim on vähenõudlik ja talub ideaalsetest tingimustest suuri kõrvalekaldeid, kaotab ta õitsemisvõime liiga pimedas kohas või liiga kuiva õhuga ruumis. Samuti ei meeldi talle tuuletõmbus.

Kui puhmik on suureks kasvanud, nii et pott talle liiga kitsas on, peate taime ümber istutama. Heas kasvuhoos taime peaks iga paari aasta tagant ümber istutama ja jagama. Seejuures olge ettevaatlik, et juured ei saaks palju viga. Kasuks tuleb ka veidi sügavam istutus.

Istutuseks sobib toitaineterikas poorne muld, mille võite segada lehemullast, freesturbast, mättamullast ning lisada segule ka jämedat liiva ja kuivanud veisesõnniku tükikesi. Kui peate sellise mulla segamist keerukaks ettevõtmiseks ja teil pole kõiki nõutud osiseid, võite kasutada ka komposti ja liivaga segatud aiamulda.

Juhul kui pärast puhmiku jagamist või ümberistutamist kipuvad lehed närtsima, siis ärge muretsege, vaid katke nad läbipaistva kilekotiga ja hoidke tavalisest soojemas kohas.

Juurdunud taime võite aeg-ajalt duši alla viia. Suvel kastke rikkalikult ja piserdage pehme veega. Väetage reeglipäraselt, kuid tavalisest poole lahjema lahusega, muidu võib tekkida lehtedele pruune plekke.

Sobivas kasvukohas ja õige hoolitsuse korral rõõmustab taim teid ka õitega, kuid korraga ei teki neid kuigi arvukalt.

Kallid lugejad jagage oma tõlvlehikust pilte või kirjutage meile oma taimest!