Kindlasti paljudele tuntud taim või siis ka mitte. Vaatame mida tema kohta teada saame.

On roosõieliste sugukonda kitseenela perekonda kuuluv rohttaim.

Harilik kitseenelas kasvab Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Ta eelistab niisket rammusat pinnast; kasvab hästi nii varjus kui ka päikese käes. Sageli kasvab mägedes.

Kitseenelas on mitmeaastane taim, mis kasvab välja lühikesest tugevast risoomist. Ta kasvab 1½–2 meetri kõrguseks. Tal on kõhn jäik püstine vars, mis vahel puitub alumises otsas. Sellel kasvavad vahelduvad sulgjad liitlehed. Lehed võivad olla kuni meetripikkused.

Taim õitseb juunis-juulis. Väikesed kreemjad õied moodustavad pika sulgja püramiidja õisiku. Õisik on 2–3 dm pikk ja tavaliselt kergelt kaardus. Üksikõis on 3 mm läbimõõdus ja lühikese õierao otsas. Kitseenelas on kahekojaline taim. Emasõied on puhasvalged, isasõied pigem kreemikad.

Taim on kiire kasvuga, õitseb rikkalikult, talub hästi külma ning võib aastakümneid samal kohal kasvada. Seetõttu on kitseenelas väga levinud ilutaim.

Kitseenelad on ühed ütlemata toredad ja toretsevad taimed. Vaeva on nendega vähe ning tänapäeval leiab lillepeenrasse sobiva kitseenela liigi või sordi igaks olukorraks.

Kibuvitsade, maranate, maasikate jt roos­õieliste sugukonda kuuluvate tuntud taimeperekondadega võrreldes on kitse­enelate õied ikka häbematult väikesed; aga see-eest on neid tuhandeid. Siiski on selles suures ja mitmekesises sugukonnas ka teisi taolisi – kitseenelate lähedased sugulased enelad ja angervaksad.

Kitseenelate perekonnas on vähe liike, erinevate käsitluste kohaselt vaid 2–5. Harilik kitse­enelas (Aruncus dioicus) on perekonnas levinuim, kasvades looduslikult põhjapoolkera niisketes mägimetsades. Varieeruva liigina on tal hulgaliselt alamliike, teisendeid ja vorme ning pikk nimekiri sünonüüme. Euroopa aedades kasvatatakse seda taime juba XVII sajandist ning mõnedes riikides kasvab ta aedadest plehku pannuna kohalike taimede keskel isegi metsistunult. Ka Eestis on kitseenelas vanade mõisaparkide ja taluaedade taim.

Harilik kitseenelas (A. dioicus, syn. A. sylvestris, syn. A. vulgaris) pärineb USA-st, on 1…2 m kõrguseid puhmalaadseid kogumeid moodustav taim. Kohevad kreemvalged õisikud meenutavad astilbet. Ulukid ei kahjusta, on võimeline hästi edenema ka suurte puude naabruses, mistõttu sobib kasutamiseks maakodudes, samuti linnaaedades ning loodusliku väljanägemisega istutusaladel. Põhiliigi kõrgus võib küündida kuni 190 cm-ni. Sort ’Kneiffii’ on oma eriliselt peensulgja lehestikuga võitnud ka Eestis suure populaarsuse. Õitseb põhiliigist veidi hiljem ning kasvult on madalam, 90 cm.

Korea kitseenelas (A. aethusifolius) on kreemikasvalgete miniatuursete õisikutega madalakasvuline tumerohelise peenelehelise, sügavalt jagunenud sulgja lehestikuga madalaid puhmaid moodustav aiailu taim. Sobib suurepäraselt varjulistesse kohtadesse pinnakatteks, näiteks kalmistutele. Kõrgus 30 cm mõõdetuna koos õisikutega. Ulukid ei kahjusta, mistõttu sobib hästi ka maakodude lähedusse ja looduslähedase väljanägemisega istutusaladele. Eesti oludes vastupidav talvele, samuti ekstreemsetele ilmastikuoludele. Vääriks haljastuses senisest enam tähelepanu.

Usun, et igaüks leiab endale sobiva sordi, mida katsetada.