Sulgasperaagus on kaunilt õhuline taim. Leiab laialdast kasutust floristikas. Vaatame, mida ta enda kohta kõneleb!

Põõsasjas või roniv taim. Kasvukohaks sobib valge, ilma otsese päikeseta koht.

Kui näete kusagil Sprengeri asparit, tasub pikki rippuvaid võrseid imetleda ning taime kohta selle omanikult ühte ja teist juurde uurida.

Sprengeri aspar vajab talvel võimalikult valget ning mitte väga sooja kasvukohta (sobib 15–18°), vastasel korral võib taim hakata kolletuma ja ajada pikki raagus harusid, mis tuleb välja lõigata. Ka suvel vajab aspar valget, kuid otsese päikese eest varjatud kasvukohta.

Kui suvel on soovitatav väetada ja piserdada Sprengeri asparit iga kahe nädala tagant, siis talvel tuleb seda olenevalt toatemperatuurist teha mõõdukalt. Taimel on omapärased muguljate paksenditega juured, millesse ta saab koguda vee ja toitainete tagavara.

Pidage meeles, et Sprengeri asparit tuleks ümber istutada igal kevadel, jälgides, et taime juurekael jääb 1–2 cm ulatuses mulla alla. Seejärel ajab taim rikkalikult uusi võrseid. Normaalse istutuse korral kerkib aspar järk-järgult kõrgemale ning juurekael jääb varsti paljaks. Eemaldage taime vanad oksad kõhklemata, sest uued kasvavad kiiresti asemele.

Taime puhul on sageli märkimisväärne tema võrsete pikkus – need kasvavad õigete hooldusvõtete korral lausa 1,5meetriseks. Vanad taimed võivad ka õitseda ja viljuda.

Sulgaspar on võrreldes Sprengeri aspariga nõudlikum, eelistades poolvarjulist soojemat kasvukohta (18–20°). Kastke taime mõõdukalt – kui taime mullapind on liiga märg või liiga kuiv, siis kladoodid (lehetaolised õrnad moodustised) kuivavad ning langevad maha.

Sprengeri aspari võib tõsta nii õue kui ka rõdule, kuid sulgaspariga seda teha ei tohi.

Nii, et meil on võimalik neid toataimena kasvatada.