Midagi väga tundmatut minu jaoks, aga uurime lähemalt kumb ta siis on lill või seen.

Teiste nimedega: kuningakroon, kääpalill, parilaseened ja tamkaõis.

Seenlill on oma nime saanud sarnasusest seentega. Tal pole üldse klorofülli ja seega ka rohelist värvust. Samuti on seenetaoliselt pehmed ja lihakad nii tema lehed kui ka varred. Ja üldse, tema lehed pole sellised nagu tavalistel taimedel, vaid need on muutunud soomusetaolisteks. Vahel on märgatud ka seda, et seenlill kasvab rühmas ringidena, nii nagu seda teevad seened.

Siiski pole seenlill ikkagi seen, vaid rohttaim. Küll aga on tema elu väga tihedalt seotud seentega, sest rohelise värvi puudumine näitab seda, et taim ei saa ise suhkruid valmistada. Niisiis peab ta kuskilt teiste taimede valmistatud toitu hankima. Selleks lähebki seenlillel vaja seeneniiditiku abi. Seenlillel endal on risoom, mis moodustab seeneniidistikuga koos mullas ühe tiheda sasipuntra. Seened hangivad seenlillele vajaliku toidu. Kuid egas ju ka seened ole võimelised ise suhkruid tootma. Niisiis on seen parasiit ja seene kaudu ka seenlill. Tavaliselt võetakse vajalikud ained suurte puude juurtest, kellele seenlillede ja seeneniidistiku toitmine ei valmista suuremat probleemi. Samas on seeneniidistki kasulik ka puu juurtele, aitab neil paremini vett ja selles lahustunud mineraalaineid kätte saada.

Huvitav on seenlille toitumine, kuid ka tema välimus. Seenlill näeb välja nii omapärasena, et teda ei saa segi ajada ühegi teise taimega. Kõigepealt nagu öeldud, pole tal üldse rohelist värvi. Ta on sageli peaaegu värvitu või siis valkjas kuni beezikas. Teiseks on kogu tema maapealne osa selgesti lihakas. Huvitavad on ka tema õied, mis on samuti valkjad ja lihakad. Need on veidi kellukakujulised ja asuvad tihedas kobaras mitteharuneva varre tipus. Kui seenlill õitseb, on tema õiekobar longus, kui aga seemned valmivad, tõuseb püsti.

Kust seenlille leida võiks? Loomulikult puude lähedusest, sest mujal pole talle ju toitu.

Kuid sagedamini kasvab ta väga pimedates tihedates kuusikutes rohke metsakõduga pinnasel. Vahel võib aga seenlille kohata ka küllaltki hõredates männikutes. Eelistab seenlill kuivemaid kasvukohti.

Nii, et kel plaan ikka seenele minna, siis ehk võib kohata ka sellist taime.