| Blogi postitused

Vaatame siis taaskord viigipuu teistsugust sorti.

On liik viigipuude (Ficus) taimeperekonnast, mooruseliste sugukonnast, levinud Indias ja Kagu-Aasias, kohalike nimetustega pippala, peepul, peepal, ashwattha.

Püha viigipuud austatakse Indiast pärinevates religioonides (hinduismis, budismis, jainismis).

Bhagavadgitas ütleb Krišna, et puude seas on ta viigipuu (peepal).

Siddhārtha Gautama saavutas püha viigipuu all istudes budasuse (sanskriti ja paali keeles bodhi), jõudis täieliku virgumiseni ehk sai Buddhaks. Budismis on see puu bodhipuu ehk “virgumise puu” (sanskriti keeles bodhivṛkṣa), nagu ka kõik selle võrsetest kasvama pandud puud.

On kiiresti kasvav puu. Roheliste laiade lehtedega. Looduses kasvab algselt epifüüdina. Kasvukohaks sobib vähese valgusega kuni valgusküllane koht.

Viigipuudel on ajaloo jooksul olnud täita palju kohustusi metsloomade toitjast inimese hinge päästjani. Põhjamaalased tunnevad neid siiski eeskätt kui leplikke toataimi.

Toas kasvatatavad taimed on oma koha enamasti välja teeninud kena välimuse või vastupidavusega. Mõnest potilillest kirjutades ei jäägi muud võimalust, kui lugeda üles ta kasvunõuded ja kiita paari lausega lehtede või õite ilu.

Viigipuud on olnud ja on siiani väga tähtsad ka inimeste elus. Bengali ja püha viigipuu (F. benghalensis ja F. religiosa) mängivad budismis olulist rolli.

Taaskord rohkelt teadmisi meile viigipuuliste kohta.